Vanal ajal oli kala inimestele leivakõrvaseks, nüüd on aga kalalkäik omamoodi pagemine - inimesele on aeg-ajalt üksiolemist vaja. Linnas ollakse aina inimeste keskel, kodus saavad sind raadio, televiisor ja telefon kätte. Infot on nii palju, et inimene oma hingega kaob sinna vahele ära. Ja siis minnaksegi kalale, kus on mõtetel võimalus rahulikult kulgeda. Oma mõtted pani kirja Olavi Ruitlane, võrukeelset teksti loeb Riho Kütsar.
↧