Hruštšovi ajastu lõpus ihkavad Eesti dokumentalistid vahelduseks kohustuslikule kroonukroonikale luua poeetilisi filme. Andres Söödil õnnestub poeesia varjus ekraanile tuua rahvuslikku eneseteadvust. Siit alates sünnib hulk dokumentaalfilme, mis teevad kummarduse „kadunud Eesti ajale”. Autor Riho Västrik. Tootja OÜ Vesilind.
↧